Kallis sõbranna suutis mind üllatada ja kinkida mulle raamatu, mis ühteaegu lohutab ja üllatab. Lõpuks ometi tunnen jälle killukest mõistmist ja vähem maailmaga nihkes olemise tunnet.
Vaimselt ülitõhusad elavad oma elusündmusi läbi erakordse intensiivsusega. See, mis neid puudutab - nii positiivses kui negatiivses mõttes -, paneb nad vastu kajama nagu kristalli. Isegi väiksed vahejuhtumid võivad võtta tohutud mõõtmed, eriti kui need puudutavad nende väärtushinnanguid.
Vaimselt üliaktiivsetel on reaalselt vaja afekte, julgustust, inimlikku soojust, kontakti ja isegi kallistusi, head ja harmoonilist suhtekliimat. Kuna nende ego on väga nõrk, on nad haiglaselt tundlikud teiste hinnangu suhtes, mida nad ei oska suhtelisena võtta, ja neil on vaja pidevalt teiste heakskiitu.
Just õppimine on võimalik vaid siis, kui nii õpetaja kui õpitav aine puudutavad tundeid.
Kui on vaja õppida ja meelde jätta, otsustab esimesena süda. Kui valdkond on mänguline, kui teile meeldib see, mida õpite, jääb kõik iseenesest meelde. Sama kehtib siis, kui õpetaja on sümpaatne, soe ja asjast vaimustunud. Ei ole vaja muud kui lasta oma ajul loomulikku huvi üles näidata ja avastust nautida. Info jääb ilma pingutuseta meelde.
Ometi on sellel ajul, mille jaoks kõik on spontaanne, kiire ja lihtne, keeruline reaalselt pingutada. Vastupidavus ja püsivus ei ole alati üliefektiivsete tugevad küljed.
Nende väärtushinnangute süsteem koosneb absoluutsetest kategooriatest ja latt on seatud väga kõrgele. Neil on väga selge pilt sellest, milline peab olema õiglus, siirus, lojaalsus, ausus, sõprus, armastus, ning nad peavad oma äärmuslikke kriteeriume normaalseks ja iseenesestmõistetavaks. Igapäevaelus on nad regulaarselt masendunud, et kõik nende väärtusi ei jaga.
Suures osas just sellise puritaanliku väärtussüsteemi tõttu on neil filantroopidel mulje, et nad on pärit teiselt planeedilt, ja neil on raske selles ühiskonnas oma kohta leida. Kehtivad sotsiaalsed koodid on neile mõistetamatud ja ajavad neid närvi: liiga palju jäetakse välja ütlemata, liiga palju silmakirjalikkust, argust, tobedaid rituaale ja varisere. Milline lihtsuse ja siiruse puudus!
Vaimne üliefektiivsus käib tavaliselt käsikäes absoluutse aususe ja reeglitest kinnipidamisega. Välja arvatud juhul, kui üliefektiivne peab reeglit rumalaks või kui konkreetne seadus on halvasti tehtud. On huvitav vaadata, mil määral need kõiges kahtlejad võivad olla jäärapäised asjadega, mis kuuluvad nende ideaalmaailma. Nende isiklik eetika jääb alati peale. Nad on nõus oma kõrvalekallete eest trahvi maksma või isegi vangi minema.
Üliefektiivsetele avaldavad mõju vaid otsekohesus, julgus ja tõestatud kompetentsus, mida nad siiralt imetlevad ja heaks kiidavad. Muul juhul käituvad nad tegevdirektoriga samamoodi nagu vastuvõtulauanäitsikuga. Nende rahumeelsest alandlikkusest ei saa aru tavalised inimesed, kes kasutavad kummardusi ja lugupidavaid vormeleid. Lapsest peale on neil autoriteediga probleeme.
Christel Petitcollin
[To be continued...]
