Aastaid hiljem, kui ta oli saanud kuulsaks - küsiti temalt sageli, mida tema arvates tähendab olla kunstnik. Talle ei tulnud pähe midagi eriti huvitavat ega originaalset peale ühe mõtte, mida ta pidi seega hiljem peaaegu igas intervjuus üle kordama: tema arvates tähendab kunstnikuks olemine ennekõike seda, et tuleb kuuletuda. Kuuletuda salapärastele, ettearvamatutele sõnumitele, mida tuleb religioossete uskumuste puudumise tõttu ja paremat sõna leidmata nimetada aimdusteks; ometi nõudsid need sõnumid nõudlikult, kategooriliselt allumist, jätmata vähematki võimalust neist pääseda - kui tahad vähegi aus olla ja endast lugu pidada. Need sõnumid võisid mõista anda, et tuleb hävitada mõni teos või lausa teoste kogum ning valida täiesti uus suund, vahel aga ei andnud need üldse mingit suunda, mitte vähematki plaani, vähematki lootust edasi minna. Just selle ja ainult selle pärast võis kunstnikukutset vahel pidada raskeks.
*
Inimene võib väga hästi aastate kaupa üksinduses tööd teha, ja õieti ainult nii üldse tööd teha saabki; aga alati jõuab kätte hetk, kui tekib vajadus oma tööd maailmale näidata, ja mitte niivõrd selleks, et maailmalt mingit hinnangut saada, kuivõrd selleks, et iseendale kinnitada: see töö on olemas ja ka sa ise oled olemas.
*
Elu annab sulle vahel võimaluse, aga kui sa oled liiga arg või liiga otsustusvõimetu, et sellest kinni haarata, võtab elu kaardid tagasi; selleks, et midagi teha, et võimaliku õnne juurde pääseda, on oma aeg, ja see aeg kestab mõne päeva, vahel ka mõne nädala või isegi kuu, kuid seda juhtub ainult üks kord, üksainumas, ja kui tahad seda hiljem tagasi saada, siis on see lihtsalt võimatu, vaimustusele, veendumusele ja usule pole enam kohta, jääb vaid leebe leppimine, vastastikune nukker haletsus, kasutu, kuid õige aimus, et midagi oleks võinud juhtuda, et sa polnud lihtsalt sulle kingitud andi väärt.
*
Alati võib ju teha märkmeid, üritada lauseid ritta seada; aga selleks, et romaani kirjutamisega algust teha, tuleb oodata, kuni kõik see on muutunud kompaktseks, ümberlükkamatuks, tuleb oodata, kuni sünnib ehe vajadusetuum.
*
"Ja teil on õigus: minu elu hakkab otsa saama ja ma olen pettunud. Mitte miski, mida ma noorest peast lootsin, ei saanud teoks. Oli ju ka huvitavaid hetki, aga need tulid alati raskelt, alati tuli need viimase jõuga välja võidelda, mitte miski pole mulle kunagi ise kätte tulnud ja nüüd on mul lihtsalt kõrini, ma tahaksin lihtsalt, et see kõik lõpeks ilma ülemääraste kannatusteta, mis teevad inimesest invaliidi, ilma vanadusnõtruseta."
