Inimmälu on lühike ja ebatäiuslik. Vahel eemalduvad minevikusündmused meist pöördumatult, kadudes ajakuristikku, samas kui teised elavad meiega edasi, vormides meis pikkamööda teatud inimlikke omadusi: nad kujundavad meie iseloomu, loovad meie maaimatunnetust. Inimesed, kellega kunagi suheldud, jätavad endast kustumatu jälje, tehes meid inimlikult sügavamaks, rikkamaks. Nad elavad ja kasvavad meie sees, muutudes meist lahutamatuks osaks...
Mihhail Gotsdiner mälestusteraamatus "Igor Bezrodnõi. Kunst, mõtted, isiksus"
*
Ma üldiselt pole üldse eriti andeusku. Ma usun mitte alla andmisse. Ja selle koha pealt ei ole vahet, kas inimene on n-ö "andekas" või "andetu", mis on ju niikuinii kellegi väline hinnang juhuslike muljete põhjal. Tõeline anne realiseerub läbi töö. Muuseas, kas teate, kust tuleb sõna "talent"? Selle päritolu ei ole ju "kirjeldamatu ja nimetamatu miski, mis kas on sulle antud või ei ole, ja kui ei ole antud, siis pole sul lootustki". See tuleb vanakreeka keelest ταλαντον, mis omakorda oli indoeuroopa algkeeles telh ja ladina keeles toleró. Samast juurikast kasvab meile tuttav sõna "tolerants". See tähendab "vastu pidama". Anne tähendab vastupidavust.
Mitte keegi teine ei saa otsustada, kas sa oled andekas või mitte, ja sellega sulle kriipsu peale tõmmata. Ainus, kes seda teha saab, oled sa ise, kui sa annad alla ja loobud.
Elen Lotman
Teater. Muusika. Kino
juuni 2022
